Muinasjutu- ja kultuurilaegaste näituse järelkajad IRU Hooldekodu eakatelt -dets.2012

  1. Muinasjutulaegastest meeldivad  „Punamütsike“, „Pöial-Liisi“ -neid muinasjutte on lapsepõlves kõige enam jutustatud ja laekad on huvitavalt kujundatud, “Pöial-Liisi“ laegas on „tõeline kunstiteos“
  2. Kultuurilaegastest on esile toodud  „Tsirkus“, „Slaavi neiud“ („olen  ise rahvuselt venelanna, meenus noorus, ilusad peod rahvariietes, muusika, bajaanimängijad ja laulmine“), “Aafrika lapsed“ („meeldib eksootika“), „Rahvaste sõprus“ („meie külas elaserinevaid rahvusi, suhtun kõikidesse rahvustesse lugupidavalt“), „Lossipreilide jalutuskäik“ („väga ilusad riided, elu jõukam pool“).
  3. Lapsepõlves jutustas mulle muinasjutte  „See, kellel aega oli -vanem vend peale sauna, kui sooja ahju  juures end kuivatasime, vanaema, kui ta istus hetkeks puhkama, ema kui ta meie kohta aru päris“, “Mul oli kuri võõrasema, sellist lapsepõlve ei soovi kellelegi“, “Keegi ei jutustanud. Emal polnud aega, pidi peret ülal pidama. Isa suri, kui vend veel kiigus“, „Emal ei olnud aega jutustada, vanaema oli pime. Kui käisin koolis, siis lugesin ise muinasjutte. Laenutasin raamatukogust“, „Mulle jutustati palju, jutustasid isa ja ema“, „Mulle jutustas muinasjutte tavalisele ema mõnda rahulikku kodutööd tehes, näiteks sukka kududes, sokke nõeludes või rebenenud kleidisaba parandades“).
  4. Kultuurisündmustest lapsepõlves: paljudel on meenutada laulupidusid, laulmist koolikooris. “Koolikooriga laulukaare all laulmine, väga meeldis G.Ernesaks, tema dirigeeris, siis laulsime täie innuga“, „1969.a. laulu- ja tantsupidu, tegu oli juubeliga. Ernesaks tõstis lapsi õhku, ta armastas lapsi“, “Paberivabrikute isetegevuslikud lauluvõistlused“, „Mäletan sagedasi kinos käimisi. Kuna emal polnud mind kellegi hoolde jätta, pidi ta mind kõikjale kaasa vadama. Mäletan tummfilmi “Dante põrgu“ – see tundus mulle siis parasjagu õudne“, „Minu esimene laulupidu 1936.a.suvel.Olin võlutud rahvariietest  ja tinapaberist sokolaadist, kus oli kaart ja kiri „Tervitusi Tallinnast“. Võidupüha aktusi suvitiu, need olid kuidagi pühalikud, mul oli valge kleit seljas. Veel mäletan Mahtra sõja 90 mälestusaktust, meil olid sejas Rapla rahvariided, laulsime. Suure elamuse jättis  -näha ja kuulda peokõnelejat Fr.Tuglast. Järgnes Viljandimaa laulupäev kooli direktori juhtimisel 7.VII 1946.a. Tutvusine Viljandi ajalooga. Rippsild oli pandud minu sünniaastal 1931.
  5. Reisimist on olnud palju: Lätis (Lätist tõin põrandavaiba), Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Leningradis, Moskvas, paljudes NL maades, sotsmaades, Helsingis, Stockholmis, Taanis, Saksamaal (Valged majad punaste katustega, palju lilli igal pool, valitses puhtus), Kaukaasia, Must meri (viimase kursuse õpilased said reisile).
  6. Rahvariide on au sees. “Emal olid ingeri rahvariiete täielik komplekt. Mul olid Raplamaa rahvariided“, “Ema oli õmbleja ja valmistas mulle rahvariided. Kandsin tantsupeol ja mõnikord eriti pidulikel juhtudel“. “Minu kodus on alati olnud rahvariided. Ema tegi esimesed rahvariided, kandsin neid kooli pidulikel üritustel“, „Ma hoian alles oma ema rahvariided“, „Minul on alati olnud rahvariided. Ema tegi esimesed rahvariided. Kandsin kooli üritustel,jaanipäevadel.“, „Kodus rahvariideid ei olnud, kuid „Estoniast“ sai vajadusel laenata „, “Rahvariideid ei olnud,olime vaesed“, „Koorilauljatel olid koolist antud rahvariided, mida kandsime esinemistel. Ilusad valged, voltidega“.

One Response to Muinasjutu- ja kultuurilaegaste näituse järelkajad IRU Hooldekodu eakatelt -dets.2012

  1. Pingback: Täname koostöö eest | MTÜ "Looja"

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s