Soov

Vargsi hiilib kevade,
rohetava põõsa varjus,
lootes leida vana sõpra,
kes võiks soojendada südant.

Taevataat, ole mõnu
saada mulle päiksekiir!
Mina tema omaks võtan
oma sülelusse peidan.

Taevataat, ma luban,
hoian päiksekiirt kui vara!
Kasvatan ta suureks – suureks,
mida juba kogemustest
palju aastaid teinud olen.

Erich Maasik 27.märtsi hommik kell 9.00