Soome sild

Oli aasta 1936. Meie pere elas Tallinnas Nõmmel. Ema oli kodune, isa oli ohvitser. Vend Heiti-Ilmar oli kuueaastane ja mina, Vilma – kümnene Riikliku Inglise Kolledži koolitüdruk. Isa oskas mitut keelt ja oli omandanud mitu kõrgharidust. Ta oli edumeelne mees ja suunas ka oma lapsi samas vaimus.

1936. aasta suvel tuli isa töölt koju ja ütles, et mina sõidan nädala pärast Soome. Olime üllatunud. Tol ajal toimus Eesti ja Soome kooliõpilaste vahetamine üheks suvekuuks keeleõppe eesmärgil. Ehitati „Soome silda“.

Ema pani kohvrisse üht-teist tarvilikku. Isa viis mind Tallinna sadamasse, pani mulle rinda Eesti lipu. Algas laevasõit tundmatusse. Tuul oli kaunis tugev, reisijad merehaiged. Isal oli kokkulepe, et sadamas ootas mind soomlannast kooliõpetaja. Eesti lipu järgi tundis ta mind ära ja viis oma koju. Mäletan, et mind üllatas Soome kodu puhtus ja kord – nagu nukumaja. Seal ööbisingi. Pidin sõitma Kesk-Soome Jyvaskylla. Ta palus,et vagunisaatja paneks mind õiges jaamas maha. Seal oli mulle vastu tulnud 20-aastane noormees hobuse ja kaarikuga. Sõitsime 25 kilomeetrit Suolahti. Sealses kodumajanduse õppeasutuses olid tema ja ta vanemad tööl. See oli koolidirektori pere, kus hakkasin elama.

Isa andis kaasa vihiku, kuhu pidin kõik sündmused, kuuldu-nähtu üles kirjutama. Mul olid kaasas ka klaverinoodid. Pärast lõunat oli kohviaeg. Siis pidin esinema.

Maastik oli väga ilus. Maja asus järve kaldal, teisel pool kaljud ja mets. Meile korraldati ka loodusega tutvumise reise.

Samas koolis puhkasid ka soome perekonnad. Sain sõbraks omavanuse Marja Miettineniga. Minuga suhtles kooliõpetaja Kuopiost, kes pani mind soome keelt rääkima.

Üks kuu möödus kiiresti. Polnud aega koduigatsust tundagi. Tagasi Eestisse sõitsin ühe perekonnaga laevaga. Kesk-Soomes on palju järvi, mis on ühendatud lüüsidega. Kord on vesi kõrgemal, siis madalamal.

Jõudsime Helsingisse, ööbisime võõrastemajas. Hommikul algas sõit Tallinasse. Isa oli sadamas vastas. Tänu sellele suvele õppisin ka hiljem ülikoolis soome keelt, edaspidi õpetasin Tallinnas soomlastele eesti keelt. “Soome sild“ on ikka veel alles. Minu õpilane Soomes teatas Soome televisioonile Marja Miettinenist. Soome reporterid tulid Tallinna ja tegid minu kodus filmi „Marjat otsides“. Saatele vastust ei tulnud. Oma soomlastest õpilastega suhtlen veel tänapäevalgi.

Vilma Metstak- Kala

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s