Küüditamisest 25.märtsil 1949.aastal

Oli märts 1949. aasta. Olin seitsmeaastane ja sügisel pidin alustama õpinguid Kulina koolis. Oli kolhooside asutamise aeg. Naaberküla Võhu osa talupidajaid olid juba 1948. aasta detsembris moodustanud põllumajandusliku artelli „Mars“. Ka Näsu küla talupidajaid ootas ees sama saatus.

Hakkasid liikuma kuuldused, et tulemas on väljasaatmised Siberisse. Väljasaatmisele pidid kuuluma arreteeritute perekonnad ja edukamad talupojad-kulakud.

Ei läinudki enam palju aega, kui emale saadeti sõna, et meie perekond on määratud väljasaatmisele ja on küüditatute numekirjas. Inimene, kellelt ema vastavat infot sai, oli emale juba koolieast teada. See inimene teadis, et meie pereisa oli arreteeritud ja ta valutas südant meie edasise saatuse pärast. Kahjuks ei saanud me teada, mis päeval pidi küüditamine toimuma. Saime teada ainult, et see pidi lähemal ajal teoks saama.

Umbes kaks nädalat enne küüditamist hakkas ema tegema ettevalmistusi, et minuga koos varjuda. Otsustati, et vanaema jääb koju. Meil olid ju loomad, keda ei saanud üksinda jätta. Neid oli vaja sööta ja talitada.

Meil oli „Kivioru“ krundil, Näsu küla sisese tee ääres suur heinaküün. Sinna otsustaski ema minuga esialgu minna. Kuna oli ikkagi märtsikuu, hakkas meil seal väga külm. Mäletan ähmaselt, kuidas me suure heinavirna sees endile pesa tegime ja seal paar ööpäeva veetsime. Vahepeal käisime all ja võimlesime pidevalt, et veidigi sooja saada. Videvikus tõi vanaema meile sooja jooki ja toitu.

Seejärel otsustasid ema ja vanaema, et heinaküüni ei või me kauemaks jääda. Seal oli külm ja keegi võis meid välja anda.

Ka Anguse külas Virumaal Rägavere vallas, kus asus ema lapsepõlvekodu, levisid kuuldused lähenevast küüditamisest.

Ema vanemate kodus tunti suurt muret meie pärast. Samal ajal teati, et nende kodutalu ei ole meie varjamiseks kõige kindlam koht. Ema vend käis naabertalus lelle pool ning pidas läbirääkimisi minu ja ema sinna majutamise kohta.

Nii läkski. Ema vend sõitis kohe hobuvankriga meile järele ja tõi meid Angusele. Mäletan, et ühes toas tehti ka mingeid ümberkorraldusi. Meie põhiliseks pelgupaigaks sai ühe riidekapi tagune, kus me ka magasime. Kui peresse tuli keegi võõras, varjusime kohe oma varjupaika.

Mis kuupäeval küüditamine pidi toimuma, ei teatud kusagil. Vanaema, kes kodutallu jäi, elas oma tavalist elu edasi, kuni… 25.märtsil see algas. Küüditajad tulid mitmekesi, püssidega-meile kolmele järele.

Peale vanaema olid köögis kaks meest. Nii elumajas kui ka kõrvalhoonetes viidi läbi täielik läbiotsimine. Sel ajal, kui talus teostati läbiotsimist, üritasid mehed tagumise ukse kaudu metsa põgeneda. Ühel läks see korda, teisel mitte, temal lasti jalg läbi. Kõik see toimus vanaema silmade all. Tõenäoliselt oleksid küüditajad ema ja minu asemel mehed kaasa viinud. Kuna aga pandi toime veretöö, hakkas küüditajatel millegipärast kiire. Vanaema jäeti haavatuga kahekesi.

Nädal hiljem, kui kõik oli veidi rahunenud, sõitis Endel Küngas meile Angusele järele. Endel elas ema ja õega Näsu küla alevikus. Endli käest ema juhtunust kuuliski.

Aprilli algul sai aga minu emast ja veel mitmest teisestki Näsu küla talupidajast (hirmu sunnil) kolhoosi “Mars“ liikmed.

Ema käis pärast isa arreteerimist regulaarselt ülekuulamistel. Temale määrati ka karistuseks suurendatud metsatöönorm. Mida tähendas see emale-väikest kasvu hapra kondiga haritud naisele, kes pidi koos elujõuliste ja keskealiste meestega rasket metsatööd tegema? Kuidas see kahjustas ema tervist.

Mida pidi üle elama aga vanaema, kes 25.märtsil 1949. aastal meie kodutalus kõige toimunu osaliseks sai? Elu lõpuni kestis hirm venelaste „vägitegude“ees.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s