Maailmade sõda

Värsked ja aastatetagused mälupildid

Mõõda taeva alust kihutavad sünkmustad mitmekihilised pilveräbalad, millede vahelt aeg-ajalt vilksatab mingit õudusünnitavat kollakasrohelist valgust. Maapealse ja taevase märuli liidab üheks tervikuks alt üles ja ülevalt alla sähvatavad välgud…

Maadmööda läheneb taevani ulatuv tolmu, mulla, liivalaviin, mis võisteldes kiiruses taevas tolmlevate pilvemassidega toob hävingut kõigele ettejäävale…

Just nii algab vanameister Steven Spielbergi võimsalt tehtud katastrooffilm Herbert George Wellsi maailmakuulsa romaani „Maailmade sõda“ uusim ekraniseering.

Just nii on mulle sööbinud mällu ka üks kauni päikesetõusuga alanud kauge suvepäev – 12.august 1953.aastal, mis keskhommikuks pöördus kohutavaks äikesetormiks taevast alla kallava valge vee ja lapse rusika suuruste raheteradega ning jalustrabavate tuuleiilidega.

Olin lagedal stepis koos meie lehma Ziinaga. Lehm sõi isukalt hommikust veel kasteniisket rohtu, mina korjasin muulukaid, et neid talvevarudeks kuivatada. Äkktormi saabudes heitis lehm maha ja mina pugesin tema kõhuküüru varju. Lehm küünitas oma pea minu seelikusaba alla varju, mina aga püüdsin ennast nii kössi tõmmata kui vähegi võimalik…

Ka Marslaste tapatööd on vanameistril õnnestunud veenvalt kujutada… Inimene, inimelu, inimese käte- ja mõttetöö ei oma tulnukate jaoks mingit tähendust… Maale on tuldud saama ainult tooret ja toitu, mida võetakse vägevama õigusega, pidades inimestele kui ulukitele jahti ja korjates neid transpordikorvidesse tagavaraks…

Teised „muukeelsed ja -meelsed tulnukad“ aastast 1949 jahtisid küüditatavaid naisi-lapsi sama külma julmusega, korjates neid loomavagunitesse orjadena „tagavaraks“ ja võttes vägevama õigusega sõjasaagiks kogu ohvrite maise vara…

-0-

„Maailmade sõja“ keskset peategelast Tom Cruise`i suurepärases kehastuses vaevab hingepiin, et ta väike tütar peab kõiki hävingukoledusi nägema, kuulma, läbi elama… Ta suudab võimatut, ta päästab oma türtekese mitmeid ja mitmeid kordi kindlast hukust.

1949.aasta väikestel tüdrukutel, kes toodi küüdivagunitesse, polnud kuskilt võtta päästvaid isasid, sest isad olid enamuses selleks ajaks juba tapetud. Kommunismi Moolok oli nad juba oma täitmatusse kurku neelanud.

Tollastel väikestel tüdrukutel olid kaitseks ainult emad ja mõnedel ka vanemad vennad…

Et säästa omi lapsi kohutavast olevikuhetkest, et mitte kogu vaguniga nutta, hulluks minna, otsustasid emad (paljud neist kooliõpetajad) lastele tegavust leida. Üks vanem vend oli põues vagunisse kaasa võtnud oma kõige kallima vara -raamatu. Nii otsustati, et seda – terve vaguni peale ainsat raamatut -antakse käest-kätte ja iga laps loeb järjest (kõva häälega) ühe lehekülje ette.

Ja nii alustasid vägevad Marsi sõja-kolmjalad Londoni ja ümbruskonna linnakeste ründamist-hävitamist ühes 1949.aasta küüdirongi loomavagunis… loetuna väikeste tüdrukute hele-kurbade häälekestega või suurte vendade poolbaritonidega, mida ilustasid häälemurde kukelaulud.

12.08.1953 toimus N-liidus esimese (Sahharovi) termotuuma-või H-pommi lõhkamine. See plahvatus oli üks võimsamaid, mida N-liidus üldse korraldati ning ka kõige öko- ja inimvaenulikum, sest seadeldis lõhati otse peene liiva ning savitolmuga kaetud poolkõrbe lauskjal pinnal. Plahvatus viis pinnase kogu pealmise kihi atmosfääri, mis sealt koos tormise paduvihmaga alla sadades saastas kõrge radiatsiooniga ulatusliku – üle 1200 km diameetriga maa-ala, kandes haigusi ja hävingut kõigele elavale. Peenim radioaktiivne ollus levis atmosfääri kõrgkihtides üle terve Põhja-poolkera, olles niiviisi ohtlik KÕIGILE sealsetele elanikele.

N-liit lõhkas 37 aasta jooksul, s.o.29.08.1949 kuni 31.12.1987, kokku 618 (teistel andmetel üle 700) tuumaseadeldist, mille plahvatuse kohta teavitati maailma kui „rahumeelse aatomi“ rakendamist rahvamajanduse vajadusteks:

  179 korda katsetati tuumapommi maapealset või õhus (ka kosmoses) lõhatavat varianti;
  3 korda lõhati veealune pomm;
  436 korda oli kasutusel maa-aluse seadeldise variant, millised samuti tihti pihkasid radiatsiooni ümbritsevasse keskkonda.

N-liidus lõhatud seadeldiste koguvõimsuse trotüülekvivalent on üla 600 megatonni, mis on võrdne 30.000 ameeriklaste poolt Hirosimale visatud pommi summaarse võimsusega.

USA katsetuste koguvõimsus (põhiliselt tühjadel atollidel) on ca 75% N-Liidu omast.

Akadeemik Andrei Sahharovi arvutuste kohaselt on selles N-liidu oma rahvaste vastu peetud väljakuulutamata sõjas ca 6miljonit hukkunut ja radiatsiooni poolt kahjustatud invaliide – kordi rohkem. Enamuse nendest moodustavad nii kohalikud elanikud kui ka 27-30 rahvusest inimesed, keda on küüditatud itta ja lõunasse Semipalatinski tuuma polügoonist ning STEPLAGI
(paragrahv) 58-järgsed poliitvangid-läänes ja põhjas polügoonist – SUURE SURMA VÄRAVATEST.
Kuulutame 12.08.-ülemaailmseks SÜNDIMATA LASTE mälestuspäevaks.

Marju Toom – siis Marju Kaselaid, 10-aastane isatu muukeelsete tulnukatega küüdivagunis.
Nüüd: Pensionär ja endine automaatikainsener, endine EV riigiametnik.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s