Melaine mõtisklusi

Melaine mõtisklus  19.aprillil 2012.

Hall ja tusane aprillihommik. Harilikult Eestimaa varakevad ongi selline: näiteks üleeile sadas paksu lörtsi, eile säras päike ja tänane hommik mossitab ja õue ei meelita.

Märtsis pääsesin isegi kodust välja paaril korral. Mõned päevad olin poja juures ja mõned päevad tütre juures Tallinnas ja oligi nädal läinud. Kõige selle pendeldamise peale aga oli mingi viirus või veel hullem loom ennast mulle külge haakinud ja proovis mind rajalt maha võtta. Perearst arvas viimaks, et ravimitalumatus ja nii vist oligi, aga selle nahka läks üle nädala.

Hommikupoolne öö, maja on veel unehingamist täis. Alati lihtsalt ei leia oma öö- ega unerahu üles ja nii oli ka tänasel ööl.

Ma pole ikka veel oma lubadust täita suutnud (panna kirja mälestusi oma elust). Ma muidugi lootsin vist, et kui ennast väga  patuseks nimetan, siis Sa kohe taipadki, millest on jutt. Aga tõesti, tõesti! Peaaegu alati, kui ma püüan ennast kokku võtan, tuleb ikka mingi segaja vahele, justkui keegi loobiks kaikaid kodaraisse.

Hiljuti aga torkas mulle pähe hoopis parem võrdlus, et iga kord, kui hakkan raudtee ülesõidukohale astuma, just kui lastaks mulle tõkkepuu ette. Ja nii ongi.

See on pikka aega olnud mu rahulolematus ja peavalu. Näed ju isegi, et ma ei oska kahe sõnaga midagi ära öelda, ikka kipub sõnu liiga palju olema. Peangi vist lõpetama, kisub liiga pikaks. Päike juba tõusis, köök särab kuldselt.

Soovi Sulle sooja kevadet!

Melaine mõtteid reisimisest  ja elust   21.aprillil 2012.

Kui Sul kõik plaanipäraselt sujus, siis oled Sa praegu vist Türgis? Just praegu tükkis kentsakas mõte pähe, et Sina võiksid ju hakata reisikirjeldusi kirjutama. Imelik ongi, et Sa ise pole selle peale tulnud.

Sõbrannakene! Hetke ajel Sa võid muidugi vaimustuda võõra riigi eripärast: arhitektuurist, kõrgetest mägedest, eksootilistest puuviljadest ja veel sajast erinevast asjast, aga olen kindel, et seal elades tüdineksid Sa sellest kõigest juba üsna kiiresti. Sa võid ükskõik, kus mujal maailmas ringi rännata, elada ja olla, aga ainult lühikest aega, sest koduigatsus on see, mis sunnib tagasi tulema. Siin on Sinu juured, sõbrad, suured ja väikesed sugulased ja mis kõige tähtsam –Sa ei taha ju (kui kunagi see aeg peaks kätte jõudma) võõrasse mulda maetud saada.

Sama päike paistab ju meile igal pool, ükskõik, kus me ka ei oleks, aga et ta siin Eestimaal liiga vähe näitab, siis seda armsam ta on.

…Kurb ja kahju on kuulda lahkumistest. Liiga tihti pean telefoni mälust numbreid kustutama. Kaugel seegi aeg enam on, kui minu number läheb kustutamisele, sest ega me keegi ei tea, kui suur ajalimiit meile kaasa on antud. Kui mõelda sellele, et suvel hakkan juba üheksandat kümmet astuma, siis ei ole see ju sugugi ennatlik mõtlemine.

Kuigi minu füüsis ja kaubanduslik välimus on 90% ulatuses amortiseerunud, ei tunne ma ennast sugugi 80.aastasena. Oleks selg terve ja jalad all, ma hüppaks veel kindlasdti üle hobuse (on selline kõnekäänd). Aga aja kulg on halastamatu, tema ainus eesmärk on rühkida lakkamatult edasi. Imelik ongi, et mida vanemaks inimene saab, seda teravamalt ta aja kiirustamist märkab – see voolab nagu liiv läbi sõrmede, pealegi kolmekordse kiirusega.

Mis juhtus Lainega? Kui lähed teda ära saatma, ütle talle vaikselt, et soovin talle rahulikku und seal kõrgel pehmes pilvevoodis.

Kui suutsid selle lõpuni lugeda, oled igati kiitust väärt.

10.01.2013 mõtisklusi
Ärkasin vara nagu tavaliselt, vaatamata sellele, et reeglina lähen
väga hilja magama. Väga vanad inimesed pidavatki niimoodi magama,
mõne tunni kaupa. See ei kehti ju ometi mitte minu puhul, ma ju suvel
alles sain kaheksakümmend!!
Aeg liigub vääramatult. Järjekordne aasta kadus minevikku, tagasi
enam midagi ei saa. Tavaliselt ollakse uue aasta künnisel eriti helded
lubadusi andma, aga harva, kui neid suudetakse täita ja nendest kinni
pidada. Mina tean seda eriti hästi.
Täna on selle aasta kümnes päev. Loodame ju kõik, et see aasta tuleks
eelmisest parem, et tervis vähem jukerdaks, et suuri muresid ei oleks.
Ja kui väga tahta ja elu ilusaks mõtelda, siis nii ta just saabki olema.

Minu elu kulgeb kuidagi üksluiselt, uimaselt. On tegusaid ja vähem tegusaid
päevi, aga on ka selliseid, kus koperdan nagu kana takus, ükski asi ei edene.
Ma tegin siin juba endale noomituse, esialgu vist aitaski.
Õhtust on märkamatult öö saanud. Appikene, kell saab juba pool kolm,vaatasin praegu kella. Ei enam muud, nüüd kohe teki alla!

03.03.2013
Rebisin ennast korraks jälle igapäevasest rutiinist välja, olin taas kord
Keilas. Seekord siis rehabilitatsioonis. Reede õhtuks toodi mind koju, kaasa sain
kotitäie soovitusi, käske ja keelde. Mida ei tohi teha, mida pean tegema, aga
mida tahaksin teha… see kõik jääb käskude ja keeldude taha kinni.
Meeletult ilus talveilm – ükskõik, kas vaatan toa- või köögiaknast. Mulle
meeldib muidugi, sest minul on see eelis, et ma ei pea lumelabida najal võimlema.
Aga kevadehingust on ka juba tunda. Soovin Sullegi ilusat kevadeootust!
Olen viimasel ajal vist liiga palju mõtlema hakanud. Tore tegevus üldiselt,
sest mõtted ei tunne piire ega vahemaid, mõtteis võin märkamatult rännata
ühest eluetapist teise, võin meenutada erinevaid inimesi, seiku ja olukordi.
On valusaid, on õnnelikke meenutusi. Olen märganud ka seda, et viimasel ajal
mõtlen liiga tihti kõigele niisugusele, millele ma mõtelda ei tahakski… See pidavat
sarnanema vanade inimeste nostalgiaga. No mis ta muud ongi.
Vanadusevaevad on viinud mu tutvusringkonnast jälle mitu inimest viker-
kaare taha, mitmed on aheldatud erinevatel põhjustel voodi külge. Kuigi sõltun
oma karkudest rohkem, kui uppuja õlekõrrest, olen siiski veel õnnelikus seisus.
Muidugi ei pane minu hädad mind rõõmulaule lõõritama, aga masendust ka veel
ei tekita.

Melaine mõtisklusi 13.01.2014
Ilusat alanud aastat Sulle! Olen jälle kodus ja jõudnud juba harjumuspärase rutiini  omandada, elu on jälle vanades rööbastes. Veendusin järjekordselt, et kodu on see koht, kus on kõige parem olla. Oma kodus olen ma  ju boss, tean oma võimalusi ja võimu piire, võtan  ainuisikuliselt vastu otsuseid ja olen kindel nende ainuõigsuses. Ja keegi ei vaidle vastu ka siis, kui need otsused alati just kõige paremad, õigemad ei  ole. Terviseprobleeme aina lisandub ja enamus neist on tagasipöördumatu suuna võtnud. Ise olen nendega juba harjunud ja  leppinud, kõiki ülejäänuid aga on minu hädade kroonika juba ammugi ära tüüdanud, ei  hakka kaSind sellega vaevama Jaanuarisse plaanitud sanatoorium lükkus edasi  märtsikuusse, sest on(oli) võimalus Soome minna nädalaks või pikemakski. Ilmselt oli see otsus siiski ennatlik. Ma ei arvestanud sellega, et pean  ju kõik oma hädad ja vaevad kaasa vedama, aga selgus, et nii suurt pagasit ei lubata pardale võttagi. Lihtsalt sain aru, et minu sõidud on selleks  korraks sõidetud. Käisin minust pool aastat noorema  inimese sünnipäeval. Seal selgus muuhulgas, et mina olen nüüd Kuimetsa küla kõige vanem elanik. Ei tea, kas tunda uhkust või olla kurb…

Mõtisklused 15.06.2014

Aknast vaatab sisse tujutu ja mossis varahommik. Täna pakub ta vaid vihmasabinaid
ja tugevaid tuulehoogusid. Uni sai liiga vara otsa ja siin ma nüüd istun hämara
hommiku hädises valguses ega tea, kuidas päeva alustada.
Nädala või paari eest võimutses veel lopsakas kevad: hõiskas täiel rinnal, õitses,
lõhnas ja hullutas, vahetas värve. Nagu igal aastal. Ja igal kevadel imetlen ma ikka
jälle kevadise värske roheluse sadu värvivarjundeid. Ometi on iga kevad ainukordne,
uus ja eriline. Teeb kurvaks, et iga aastaga väheneb saldo sinu elukontol. Võibolla
just tänu nendele hetkedele tunnedki, et elu on siiski veel elamist väärt.
Praegu veel on …
Ulatasin endale tassi kohvi…
Põhimõtteliselt on kevad juba läbi. Eelmise nädala ägedad rekordilähedased
kuumad ilmad lõpetasid toomingate õitsemise. Sirelid veel hellitavad silmi, aga
kauaks neidki. See tähendab seda, et tegelik suvi on käes.
Vihm jäi järgi ja päev veereb omasoodu edasi.
Ulatasin endale juba teise tassi kohvi…

Alustasin juba mitme nädala eest seda kirja. Katkestasin vaid korraks, aga
millegipärast venis eetrivaikus väga pikaks, lausa mitme nädala pikkuseks…
Vabandan.

Need olid väga kirjud nädalad. Neisse päevisse mahtus mõnepäevase vahega
kaks sünnipäeva, oli äikest ja päikest, oli tegemisi ja tegematajätmisi, oli meel-
divaid ja ebameeldivaid hetki. Aiamaa sain korda, ometi lõpuks! Kõik sibulad ja
porgandid seisid reas nagu tinasõdurid ja naeratasid mulle rõõmsalt. Unustasin
korrapealt oma valutava selja ja naeratasin neile vastu.
Varsti tuleb vist uut ringi alustada, kui mitte kohe. Parajalt vihma ja soojust
on selle eelduseks. Ma pole jälle mitu päeva õue saanud.

 

Kirjutatud 08.12.2014

Aastaajad on vist kiiremini vahelduma hakanud. Päikselisest suvest on märkamatult saanud aasta
kõige hallimast hallim, vaiksem ja pimedam aeg. Looduses valitseb hilissügise jõuetu nukrus.
Hommikune hämarus ei jõua veel hajuda, kui õhtune videvik juba kohal on. Päikesel ei ole
jõudu, et paksust udumüürist läbi murda.

Ilmad jahenevad iga päevaga, talv on uksele koputamas. Ilmateade kinnitab kangekaelselt
tänagi juba mitmendat korda, et ees ootavad talvised külmakraadid. Samm-sammult astume vastu
selle aasta kõige lühemale päevale.

Mina tiksun ikka ühes rütmis, ei ole vahet argi- ega pühapäeval. Olen seni kangelaslikult (enda arvates) oma viletsat füüsilist seisundit trotsinud, endale ja teistelegi kinnitanud, et saan hakkama, et olen õnnelik ja rahul, kuigi keha ja vaim ei käi enam ammu ühte jalga. Samas annan endale aru, et vanaduski pole pelgalt iseenesestmõistetav, et igaühele seda ei antagi.

Kõik oleks justkui hästi. Aga ometi…
Minu abitus ja võimetus teeb juba vahetevahel tuska. Liiga palju on asju, millega ma enam
hakkama ei saa. Liiga palju vajan teiste abi.
Aga sellegipoolest…hea, et niigi on…

2 Responses to Melaine mõtisklusi

  1. Leida Rätsep ütles:

    Hea kaaslane! Soovime Sulle tervist,toredaid rännakuid mälestusteradadel,
    positiivset ja ergast meelt!Leida,Mikk ja teised Sinu mälestuste nautijad.

  2. Leida Rätsep ütles:

    Imetlen Sinu sõnaosavust, kujundlikkust, elutarkust! Annad alati mõtlemisainet pikaks ajaks ja ikkagi ootame Sinu mälestuskilde oma elust.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s