Teekond mälestusteni

Õie Piil, sündinud Hiiumaal Emmastes
Prassi külas Ainola väiketalus 24. oktoobril 1928.aastal.

Õie Piil elab Tallinnas Mustamäel mugavas korteris, on eluga rahul, ei nurise, on reibas, kaunis ja jutukas. Külastasin Õiet 3. mail 2012. aastal. Kohtumine oli väga südamlik, sisukas ja meeldejääv. Külastamise põhjuseks oli proua Benita Pault saadud info, et Konstatin Päts külastas 28.augustil 1938.aastal Hiiumaa 12-lapselist peret (Õie oli siis 9-aastane ja andis Presidendile lilli. Perre sündis hiljem veel üks laps, nii et peres oli kokku 13 last). Kuna MTÜ „Looja“ kodulehekülje kirjalikes mälestustes on mitu lugu sellest presidendi Hiiumaa visiidist, siis tundsime huvi külaskäigust Piilide peresse.
Olin häälestatud konkreetse külaskäigu meenutuste ülesmärkimisele, kuid see jäi üpris katkendlikuks, sest mälestusi tuli nii palju, nii ilmekalt ja nii kiiresti, et jäin ülesmärkimisega jänni ja nautisin Õie ilmekat juttu, vahepeal maitsesime rikkalikku kohvilaua hõrgutisi (minu kaasatoodud kook unus täiesti).

Suutsin noppida mõned mälestuskillud Õie jutust. Isa Joosep ja ema Maria pidasid väikest talu, 6-ha põldu. Kõik töötasid. Olime heal järjel ja taheti isegi Siberisse saata. Meil oli 6-7 lehma, hobune, sead, lambad. Meie peekoneid saadeti Inglismaale. Käina agronoom külastas sageli isa. Ta suitsetas head sigarit, hea lõhn levis majas. Meil keegi ei suitsetanud. Meie maja oli tee ääres.

Isa oli väga arukas põllumees. Oli 4 kultuurkoplit, kasvatas ristikut loomadele. Isa mõõtis ristikut nõusse, kallas kuuma vett peale ja söötis sigadele. Kasvatati viinamarju, tomateid põllul, sest triiphoonet polnud. Ema kasvatas taimi, müüs laadal. Laudal olid kahekordsed aknad talveks. Suvel võeti eest ära ja paigutati taimedele.
Peres oli kokku 15 inimest – 9 tüdrukut, 4 poissi, isa ja ema. Voodid olid reformpõhjaga. Vend kergitas voodi alt reformi ja kiigutas. Laste nimed: Leida, Nelli, Benet, Aasa, ÕIE, Veene, Lui, Ülo ja Helbe (kaksikud), Viive, Taimi Lehte ja Vello.
Ema oli hea inimene, hoolitses hästi laste ja loomade eest. Tema põhimõte oli: ei taha, mida mul ei ole. Seda õpetas ka meile.
Mäletan isa 45. sünnipäeva. Kaunistasime isa tooli, tuba oli kaunistatud.
Lisaks sain ülevaate Õie kirevatest tööaastatest ja isiklikust elust.

Tean, et palju vajalikku perest, presidendi külaskäigust jäi seekord rääkimata. Küll andis Õie mulle kaasa 27.sept.2007.a. „Eesti Ekspressi“ on ajaloo rubriigis üle kahe lehekülje artikkel „PÄTS JA LAPSED“ koos suurte piltidega.

Muidugi sain Õielt lubaduse, et ta ise kirjutab täpsemalt kõigest ja ma külastan teda edaspidigi.

Leida Rätsep

One Response to Teekond mälestusteni

  1. Leida Rätsep ütles:

    Tubli Õie!Soovime Sulle tervist,õnne ja toredaid rännakuid mälestusteradadel uuel – 2014.aastal! Olgu Sul jaksu,tervist ja head meeleolu oma mälestuste kirjapanemisel!Ootame! Kõike head! Leida

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s