Minu ema I

Ema sündis 1. detsembril 1912. aastal Aidu-Nõmmel. Isa Prits pidas poodi. Pood oli ajakohane -letid, valgustid, akna all arvete pidamise laud.

Jõulupühade ajal oldi kodused, ema oli hea kokk – kompotid, saiad. Ema oli ka hea kaupleja, oskas suhelda ostjatega, pakkus kohvi  suurest sinisest kannust.

Peresse sündis palju lapsi – Ilse, Milde, Juliana, Jaan, Elli, Martha 1912.a. (Evald ja Aleksander surid noorelt). Minu ema Martha oli 5-aastane, kui ema suri verejooksu tagajärjel. Ema suri detsembris.

Kevadel nelipühadel peeti uued pulmad. Ema õde Alma toodi perenaiseks majja, et aidata lapsi kasvatada, poodi pidada. Isa Prits oli 40, ema õde Alma oli 22. Kutsusime teda tädiks ja seda ta ju oligi – ema õde.

Tädi oli ebasõbralik lastega ja ka ostjatega. Ta ei tegelenud poega, ei suhelnud ostjatega, pood käis alla.

Tädiga sündis ridamisi lapsi -Paul, Edgar, Feliks, Maimu (1924), Tamara (1925), Oolu, Hades. Üks tüdruk suri paaripäevaselt krampidesse.

Prits müüs poe Aidu- Nõmmel ja asutas elamist Kohtla-Nõmmel, rajas telliskivitehase. Maja oli väike, lapsi palju. Isa valmistas ette uue maja ehitamist, materjalid olid juba olemas. Siis tuli sõda, kõik jäi pooleli.

Kooli läks ema Aidu 3-klassisesse kooli. 4. klass oli  juba Erra-Liival, 5-6 .kl. Maidlas. Erra-Liival oli täienduskool, kus õpetati õmblemist, majapidamist, aiatööd. Kool kestis 2 aastat ja andis väga head teadmised ja praktilised oskused eluks. Haridusteed sai jätkata Jõhvis, kus oli keskkool. Emale meeldis õppida, koolis käia. Pärast 2 aastat tuli kooliskäimine katkestada. Kooli aastamaks oli 5 tuhat krooni. Nii palju maksis hea lehm. Isal polnud võimalik edasi koolitada ja ema pidi jääma koju.

Oligi vaja toimetajat, perenaist söögitegemisel, abi telliskivi tehases. Kodus tegi talvel käsitööd – õmbles pükse pluuse, särke poistele (Oolu, Hades), meestele valged aluspüksid, tüdrukutele  – Tamarale sinise siidkleidi, ka Maimule – mindi Lüganuse surnuaiapühale.

Tööd tuli teha ka telliskivide ladumisel, nii et sõrmed verised. Telliskivid veeti hobusega Kohtla jaama ja sealt Narva jm. Ühte vagunisse läks 5 tuhat kivi. Enne kuivatati 3 nädalat, tuli pidi all põlema. Meistriks telliskivide tootmisel, kuivatamisel oli Mustvee venelane Grjuhhov, kes elas koos perega kohapeal.

Oli ka põldu, ja sulaseid. Ema pidi kõigile süüa tegema.

Isa püüdis olukorda parandada – ostis Aidust Kübara talu. Ostis küladest lihaloomi ja saatis Narva ja Venemaale. Ikkagi ei suutnud talu võlgadest päästa ja oksjonil müüdi Kübara talu maha.

Ema pidi kodust lahkuma. Oli Püssi Algkoolis internaadi kokaks ja koolijuhatajale perenaiseks. Siin õppis ta palju. Näiteks juhatajanna ei lubanud, et nööril kuivaks kõrvuti meeste ja naiste pesu!!

Ema õde Elli oli abielus Maila vallamaja sekretäriga, kes hiljem oli Haljala valla sekretär Kalvet (viidi selle eest Siberisse). Kui Elli perre sündis tütar Viivika, siis läks ema Ellile appi.

Plumeri Ella Näsust ja Lelguse Heino sõitsid Rakverre. Ema kooliõde Regu Manda  juures kohtusid emaga, kes oli hommikuse rongiga Rakverre tulnud. See oli 1933.a.