Alati valmis

Sõna PIONEER tuleb vanaprantsuse keelsest sõnast PEON ja tähendab teerajaja, algataja.19.mail 1922 loodi Nõukogude Liidus pioneeriorganisatsioon, mis oli massiline koolinoorte organisatsioon. 7-10 vanused – algklasside õpilased olid oktoobrilapsed, 10-15 aastased – pioneerid ja alates 15 eluaastast võisid kuuluda komsomoliorganisatsiooni. Eestis loodi koolides pioneerimalevad 1940/41õppeaastal.

Olen töötanud palju aastaid vanempioneerijuhina. Arvan, et see töö meeldis -töötada õpilastega, leida erinevaid võimalusi tegevusteks, haarata, liita, saavutada midagi koos lastega ja kogu kooli kollektiiviga. See oli tore ja saavutasime häid tulemusi Tallinna 21. Keskkoolis – TIKI koolis, kus pidi kõik olema parim. Sain hea koolituse.

Kui 1964.a. loodi uus kool – Keila-Joa Sanatoorne Metsakool, siis kandideerisin, et saada perele iseseisev elamine ja TIKI kooli atestaat oli kasuks kandideerimisel.

Käisin kohta vaatamas suvel, kui tee kooli juurde tuli sõjaväe teelt pikki kaskede alleed. Majade vahel olid kraavid, kust ülesaamiseks olid pandud lauad. Käis töö ka majades.

Töötasin vanempioneerijuhina ja V-rühma (keskastme poiste) kasvatajana koos Etsiga (Eduard Aroga). Kogu kollektiiv oli uus, erinevatest koolidest siia tulnud, samuti õpilased. Kõik olid väga vastuvõtlikud tegevustele, ühisüritustele, loodavate traditsioonide ja oma kooli tunde loomisele. Õpilased olid oma koolides aktiivsest tegevusest kõrval ja ilmutasid aktiivsust, omaalgatust. Nendega oli tore töötada.

Kogu klassiväline töö toimus pioneeriorganisatsiooni kaudu malevanõukogu ja täiskasvanute juhtimisel. Enamus õpilasi kuuluski pioneerimalevasse.

Tööd planeeriti kooli üldplaani, ainenädalate, teemakuude, malevanõukogu täiendas põhilisi teemasid mängude, viktoriinide, matkade, stendide, raadiosaadete ja muuga. Seetõttu oli malevanõukogu oluline õpilasesindus, autriteetne, sest igast rühmast olid aktiivi valitud tublimad.

Malevanõukogu esimees oli Kadri Plaan (direktor Ed.Plaani tütar), Tiiu Eha oli päevikupidaja ja kujundaja, Maie Eisma ja Avo Mändma vastutasid Punase Risti töö eest, Saima Põllupüü isetegevuse eest, Inna Tarkusep õppetöö eest, Tarmo Hanniste ja Toivo Mutso sporditöö eest, Ivi Tänav ringide töö eest. Nii kuulusid tähtsamad tegevuslõigud aktiivile. Õppetöö, sporditöö, sanpost, kunsti-ja käsitööringid, raadiotehnikaring koos toimetusega, ajalooring, loodussõprade 2 ringi (vanematele ja noorematele).

Omaette üksus oli kooli metskond -metsaülem, roheline patrull vormipluusi ja käelintidega. Kontrollisid ümbruse loodushoidu, istutustööde juhtimine, koostöö ja töö Keila-Joa metskonnas, taimeaias ja Keila-Joa pargis. Kõrg ajal loodi metsanduse klass (praegu muuseum), metsanduse eriala ja vastavad eksamid.
Eraldi oli piirivalvurite ring Keila jõe suudmes asuva piirivalvuritega koostöös.

Külastasime, eriti poiste rühmadega, piirivalvureid. Nad näitasid ja lasid proovida relvi, näitasid teenistuskoeri, oma tubasid, elamist. Koolis käies õpetasid nad rühmadel valmistuda rivivõistluseks.

Suurürituseks oli talvine maastikumäng, sõjamäng Peetri ja Karli vägede vahel. Piirivalvurite valged maskeerumisülikonnad tegid mängu põnevamaks. Piirivalvurid juhtisid mängu.

Nad olid Moskva noormehed, keskkooli lõpetanud ja suhtlemisel viisakad. Neile oli suhtlemine kooliõpilastega vahelduseks.

Igal pioneerirühmal – kasvatusrühmal oli oma tegevusplaan. Oktoobrilaste tähekesed (algklasside rühmad) töötasid vanemate pioneeride ja kommunistlike noorte juhtimisel. Igal väikesel oli oma abiline (ema), kes abistas voodite tegemisel, tubade ja riiete korrastamisel, õppimisel -sõprussidemed kestsid nende vahel hiljemgi ja meenutati hea sõnaga. Õhtuti lugesid vanemad õpilased raadioringi toimetusest noorematele õhtujuttu ja soovisid head und. (Kõik toad ja klassid olid radiofitseeritud).

Raadioring oli tehnikaring, kuid toimetus mõtles läbi ja korraldas raadiosaateid tähtpäevadeks, kultuurisaateid, kirjandussaateid, informatsiooni – 10 minutit klassidesse. Raadioring andis ka hommikvõimlemise saatemuusika (igal võimalusel oli hommikuvõimlemine väljas, Himmi Tiitsu poolt väljaõpetatud instruktorite juhtimisel).

Malevanõukogu oli autoriteetne. Õppeedukuse ja käitumise arutamiseks kutsuti korrarikkujad välja malevanõukogusse, kui rühma eelnev arutamine ei andnud tulemusi. Arutelud, sõnavõtud olid asjalikud ja tõsised.

Malevanõukogu eraldusmärkideks olid uhked rosetid. Kõik sektorid töötasid koos täiskasvanutega. Näiteks sanpost oli medtöötajate abilisteks puhtuse kontrollimisel tubades, käte kontrollimisel sööklas, hügieeninõuete täitmise kontrollimisel, värske õhu kui ravifaktori nõuete juurutamisel (vabal ajal kõik väljas, rühmaga jalutuskäigul, matkal vm). Kuna ühtsed nõuded olid koolielus juurdunud, siis oli ka aktivistidel kergem.

Detsember oli kodukaunistamisekuu. Selleks tehti ettevalmistusi terve I-poolaasta. Tütarlaste ja poeglaste käsitööringid, kunstiringid olid nupukad välja mõtlema koos juhendajatega toredaid kaunistusi tubadesse, puhketuppa, fuajeesse: väikesed rüijuvaibad (õp.Tiiu Mets, isegi väikeste poistega), toolikatteid, batikatehnikas kardinaid, seina- ja lilleriiulid, vaiba- ja pildiraamid (õp.Eduard Aro) jne. Kokkuvõtete tegemine oli õiglane ja põhjalik, kasvatuasala juhataja Helgi Sema ja aktiivi poolt. Preemiateks olid raadiod, seinapildid, väljasõit kooli bussiga vm.

Õpilased käisid koju ainult koolivaheaegadel (elasime keelutsoonis ja transport oli siis harvem, arvestati ka õpilaste tervist), siis oligi internaat nende koduks pikkadeks kuudeks ja kõigesse suhtuti heatahtlikult, tõsiselt oma elupaiga puhtusesse, korda ja kaunistamisesse.

Suure innuga valmistuti lumest kujundite valmistamisesse, kelgutamine, suusatamine, vastlapäevad, matkad, külalised koolis – arvan, et igav ei olnud.

Kuu sünnipäevalaste tähistamise traditsioonile pandi alus kooli alguses, püsib senini. Oli erinevusi laudade ja rühmade paigutamises, vahel sünnipäevalapsed eraldi lauas, esinemised, tervitused ja lõpuks mängud, tantsud. Nooremad rühmad saadeti varem SÕBRALIKULT, PIDULIKULT saalist välja rühma magama.

Muidugi tähistasime nõukogude võimu riigipühi – oktoobripühi, pioneeriorganisatsiooni aastapäeva 19.mail, armeeaastapäeva, koolis käis näärivana ja koolivaheaeg algas pärast jõule. Muidugi oli fuajees Lenini büst, pioneeritoas pioneerisümboolika. Kõik see ei takistanud meil elada sisutihedat koolielu -lapsed koos täiskasvanutega.

Pioneeride ALATI VALMIS on kindlasti kasvatanud valmisolekut tegudeks, uuteks väljakutseteks ja meie õpilased on edasises elus hakkama saanud.Eks see olegi kõige tähtsam.

Leida Rätsep

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s