Jõhvis praktikal

Leida Lukas

Olin tookord (1957.a.) Moskva Ülikooli ajakirjanduse teaduskonna tudeng. Kolmanda kursuse järel pidi praktika toimuma rajoonilehetdes. Mina valisin praktikapaigajks Jõhvi rajoonilehe, sest tahtsin kirjutada eesti keeles ja Jõhvi asus minu kodulinnale Kohtla-Järvele kõige lähemal.

Töötasin (neil oli üks vakantne koht ja mind võeti palgale) toimetuses poolteist kuud. Mind pandi põllumajanduse osakonda. Ülesandeid sain mitmesuguseid, kirjutasin isegi ühe luuletuse, aga siinkohal meenutaksin paari kõige lõbusamat.

Üks esimesi ülesandeid oli käia Tammiku kolhoosis ja kirjutada, kuidas neil on korraldatud haljaskonveieri töö. Mul puudus igasugune ettekujutus, mis asi see haljaskonveier on. Kelleltki küsima ma ka ei hakanud, vist häbenesin näidata oma rumalust. Muudkui aga läksin Tammiku kolhoosi, otsisin üles esimehe enda (mul on siiani meeles ta nimi: Ellervee) ja palusin rääkida nende kolhoosi haljaskonveierist. Ma ei tea, kas esimees taipas, ei mina tea, mida temalt kuulda lootsin, aga ta rääkis – ja mina sain kohe aru, mis asi see haljaskonveier on! Meie perel oli maal sugulasi, kellel me aeg-ajalt külas käisime. Talus olin näinud, et õhtul karjamaalt koju aetud loomadele niideti kraaviäärtelt õhtuks rohtu ette. See ju oligi haljaskonveieri! Kolhoosi kari oli talukarjast suurem, kraavipervede asemel olid õhtusteks etteniitmiseks eri valmisajaga kultuuride põllud. Nii lihtne kõik oligi!

Anonüümset kriitikat toimetus tavaliselt ei kontrollinud. Aga seekord oli minu kui praktikandi näol vabatööjõud võtta ja ühel päeval saadeti mind Kurtna sovhoosi. Anonüümseks jääda otsustanud kirjasaatja (sovhoosis teati käekirja järgi kohe ära, kes see oli, sest ta olevat alailma kusagile kirju saatnud). Seekordses kirjas oli autor nördinud, et sigade suvelaager on tehtud muinaskalme kohale ja kanatalitajad varastavat mune.

Mind võttis vastu sovhoosi zootehnik. Kõigepealt tahtis ta mulle näidata maisipõlde. Ma ei mäleta, kas ma maisi nägin, aga meeles on, kuidas me läksimew üle kuiva suve tõttu tolmavate vagude, mis oli üsna ebameeldiv, sest mul olid paljaste jalgade otsas uued valged rihmikud. Aga peatselt saabusemegi sigade suvelaagrisse. Zootehnik ütles, et selles kohas on kaevamisi tehtud ja mingit muistsete inimeste matmispaika pole avastatud. Seatalitaja kurtis, et sinna võib tekkida kärssninade matmispaik, ka sel päeval oli ta ühest aedikust leidnud surnud põrsa, keda ta –et me tema sõnades ei kahtleks-meile ka näitas. Ma ei saa ka tagantjärele öelda, et see vaatepilt mu silma oleks rõõmustanud.

Siirdusime kanatalitaja töömaile. Sovhoosil tol ajal – aasta oli 1957-veel uut kanalat polnud, kasutati taludest jäänud lautasid. Kanatalitaja viis meid karjakööki, mis oli ühtlasi tema kontor või nii. Ta näitas meile vihikut, kuhu ta iga päev üles tähendas, kui palju mune ta oma kanadelt oli saanud. Kui kõrvutada kanade arvu päevas neilt saadud munade arvuga, siis ei olnud mingi jao munade kõrvaldamine kainelt mõeldes võimalik. Seisime kanatalitaja arvepidamist vaadates keset karjakööki, kui äkki üks rott meie eest läbi jooksis. Pärast surnud põrsast oli see mulle liig mis liig. Karjatasin ehmatusest ja vastikusest ning jooksin välja (rotile järele)!

Natuke aega pärast sovhoosis käimist toimus Jõhvis rajooni majandite spetsialistide nõupidamine. Mind sinna ei saadetud, põllumajanduse osakonna juhataja Päivi läks ise. Kui nõupidamisel tehti lõunavaheaeg, tuli Päivi toimetusesse. Ja ütles mulle: „Tammiku kolhoosi esimees küsis minult, kas see tüdruk, kes hiiri kardab, on ikka veel teil tööl?“ Ma kaotasin kõnevõime. Esiteks ei olnud see hiir, vaid rott. (Ma ei teadnud veel, et maainimese jaoks on rott ja hiir üks ja seesama) teiseks – see juhtus ju Kurtna sovhoosis! Miks küsis seda Tammiku kolhoosi esimees?

Minu jahmatus ei vähenenud. Kas neil kahel inimesel ei olnud siis kohtudes millestki muust rääkida, kui praktikandist, kes “hiire“ eest kisaga põgenes?

Aga ju siis oli see maainimese jaoks ebatavaline…

Uue õppeaaasta alguses oli tarvis esitada teaduskonna õppeosakonnale praktika aruanne, mis koosnes ajalehes avaldatud materjalidest + ajalehe toimetaja iseloomustus.

Ma sain iseloomustuse: “Praktikant ei sidunud oma materjale partei ja valitsuse poliitikaga…“ Leidsin, et niisugust iseloomustust ma ei saa ülikoolis esitada. Jõhvi rajooni ajaleht ilmus nii eesti kui vene keeles. Kõik, mida ma kirjutasin, ilmus mõlemas keeles. Pea asjalikult kirjutasin sõnumeid: kus majandis, millist tööd alustati, tehti või lõpetati. Kas ma oleksin pidanud näiteks kirjutama, et innustatuna partei ja valitsuse otsustest alustati kolhoosis sõnnikuvedu (või heinategu, või seati sisse haljaskonveier)? Kas ilma selle innustuseta oleks töö jäänud tegemata, sõnnik vedamata, hein niitmata?Mul oli piinlik esitada ülikoolis oma kirjatükkide juurde niisugune iseloomustus.

Läksin partei rajoonikomitee esimese sekretäri juurde (eestlane oli, Oja nimeks). Rääkisin oma loo ära ja näitasin toimetaja antud iseloomustust. Sekretär oli minuga ühte meelt: avaldatud lugudest oli näha, kas sinna oleks sobinud kõrgema võimu innustus. Sekretär helistas toimetajale, ütles, et niisugune iseloomustus on vale ega kõlba ja käskis kirjutada uus.

Sõitsin ära Moskvasse. Praktika aruannet ilma toimetaja iseloomustuseta esitada ei saa, aga iseloomustust ei tule ega tule. Kirjutasin rajoonikomitee sekretärile. Läks veel veidi aega, siis saabus iseloomustus, kus mind enam nii otseselt partei ja valitsuse ignoreerimises ei süüdistatud. Õppeosakonnas vaid leiti, et miks toimetaja on pehmelt öeldes „negramotnõi“ (kirjaoskamatu).

Sellele küsimusele ma vastata ei saanud. Kust mina pidin teadma. Ma teadsin ainult niipalju, et toimetaja viibis toimetuses ainult lõunani, siis pani õlgkaabu pähe ja läks koos miilitsaülemaga lõunat sööma, aga lõunasöögi juurde kuulus ka naps…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s