Kolgast Venemaale õnne otsima

Kuulsin raadiost teadet genealoogiaseltsi asutamiskoosolekust ja seminarist, mis pidi toimuma Pedagoogilise Instituudi saalis. See oli üle 11 aasta tagasi. Loenguid kuulates jõudsin järeldusele, et just seda ongi mul vaja.

Ema oli vahetevahel (niipalju kui ta minu lastest mahti sai) avastanud ning mulle ja vennale tutvustanud senitundmatuid sugulasi, saanud neilt fotosid ümberpildistamiseks ja tahtis oma leidmisrõõmu jagada. Kuid mul polnud aega asjasse süveneda, tema jutt läks ühest kõrvast sisse, teisest välja. Mul oli oma töö, ühiskondlikud ülesanded, lapsed, suvila ehitamine. Oleks taibanud mõne täiendava küsimusegi esitada, oleks üldpildi loomine praegu lihtsam.

Oma kontaktidega suutis ema õhutada Janno suguvõsa kolme kokkutuleku korraldamist- üks Paenastes Janno Jaani juures ja kaks Rahklas Voldemar Janno juures. Ja seda juba üle 30 aasta tagasi, kui genealoogia veel popp ei olnud.

Seminari vaheajal läksin naabruses Narva maanteel asuvasse lastekohvikusse. Juhtusin ühte lauda vanahärraga, kes tundis huvi, keda ma uurin. Seletasin, et olen sündinud Venemaal Narva taga Eesti asunduses ja tahan teada, kas peale nende isapoolsete sugulaste kolme haru, kes Kuusalu kihelkonnast Kolga vallast 1884.a. Simititsa läksid, kedagi Odenbergidest ka siia jäi. Vanahärra jäi mõtlikuks ja ütles, et see oli suur ja kuulus suguvõsa, keegi neist oli ka Käsmu Merekooli asutajaid. Järgmisel hommikul (seminar oli kahepäevane), tõi vanahärra mulle mitmeharulise skeemi Odenbergide kohta. Seega osutus Karl Kristenbrun, nii oli selle härra nimi, mulle hindamatu teene. Olen ka pärast tema surma tema lese käes olevatest materjalidest olulisi andmeid saanud.

Sõites koos vennaga Kolga kandis ringi (kaarte polnud siis veel saada) ja otsides Klukse talu, kust vanaisa Ludvig Odenberg oma perega välja rändas, käisime Käsmus, kus Kristenbrunid suvitasid, kuid vanahärra oli just sel päeval linna läinud.
Klaukse talusid leidsime mitmeid – Uuris, Käsmus, Vanakülas – kuid õiged olid siiski Vahastus, päris Kolga külje all, kuhu oma joonistatud skeemiga juhatas Arno Leppnurm. Praeguste omanike vanadel talukaartidel on peal ka need kaks heinaladu, millest isa oma mälestustes kirjutas ja mis kruntide ümbermõõtmise ajal teiste kätte läksid Kolga krahv Stenbockil oli suuri väljaminekuid, nende tasakaalustamiseks tuli pigistada talupoegi, nii maa vähendamisega uute kohtade juurde tegemiseks kui ka rendi tõstmisega, mis oli ka üks väljarändamise põhjus. Kuid mitte ainus.

Esimene salakoosolek väljarändamise asjus peeti Uuri külas Miku talus. Seal tutvustati ajalehekuulutust, kus Põdra-nimeline mees Narvast pakkus Venemaa mõisnike maid müüa ja rendile anda ning lubas vahendajaks olla.

Väljarändamise eestvedajateks said Klaukse Ludvig Odenberg Vahastust, tema vanema tütre Anna mees Juhan Lindvest Uuri külast Miku talust, Mart Vollmann Saueaugu talust ja Käsper Tomberg Lohja talust. Valitud saadikud koos erusoldatist keelemehe Hendrik Einsoniga lähetati Narva. Koos Põdraga sõideti rongiga Moloskovitsa jaama, et siis Utesenje mõis kui kõige lähem üle vaadata.

Meestel tuli pettuda: sealne maa oli madal, soine ja puudus ehitusmets. Sõitu, raisatud raha ja aega peeti asjatuks. Siiski leidis Põder hea nõu, talle meenus, et samas lähedal, 6-7 versta kaugusel Narva-Peterburi maantee ääres on kindral Blocki mõis, nimega Simititsa, kus maa kõrgem, põldu rohkem ja hea ehitusmets. Omanik tahab mõisa müüa, kuid eestlasest rentnik on sees. Kas ta on nõus kontrahti murdma? Rentnik Aleksander Rossmann oli lahke mees, nõus suguvendade kasuks rendilepingust lahti ütlema selleks, et härra poolt kaardilauas mõisa küljest mahamärgitud maatükk endale päriseks osta. Ta saatis kupja, kes ka eestlane oli, meestele mõisa näitama. Hoonete ülevaatamine süvendas maakuulajate isu seda mõisa omada.

Otsustati sõita kohe edasi Peterburgi härra Blocki juurde. Jaatav vastus ja ka nõusolek jaokaupa maksmiseks saadi järgmisel päeval. Ostuhinnaks oli 50000 rubla 2800-tiinuse mõisa eest Koos lisakulutustega kujunes maa ostuhinnaks 38 rubla dessatin, mis oli poole odavam kui kodumaal.

Siiski vahendas kindral Block ostjatele Peterburi Tuula maapangast pikaajalise -20 aasta peale laenu saamist. Mõisa ülevõtmiseks toodi kodumaalt abiväge ja hobuseid juurde. Härra esitas nõudmise: antagu temale mõisa inventarist 12 asja tagasi mälestuseks ja viidagu need Peterburgi. Kui asjad välja valitud, selgus, et neid on rohkem ja koos mööbliga sai 8 koormat.

Maad kruntidesse mõõtma kutsuti sama maamõõtja Buschmann, kes Kolgas maid ümber mõõtis. Tehti 50 krunti a50 tiinu ja osa maad jäeti veel tagavaraks uutele juurdetulijatele. Esimesi asunikke oli 48 perekonda. Kohad jagati loosi teel ja viimased oksjonil.

Emma Takis

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s