Lõhavere Hooldekodu klientide meenutusi oma lapsepõlvest ja nukkudest

Lõhavere Hooldekodu klientide meenutusi oma lapsepõlvest ja nukkudest näituse, kontserdi, kaltsunukkude valmistamise koolituse järel (juuli 2012). Mälestusi jagasid Valli, Dagmar, Helju, Lembi, Virve, Ilme.

Mälestusi nukkudest:

  • Sain oma esimese nuku jõuludeks. Nukk oli heledate juustega ja nimeks sai Marta. Marta tuli karbi sees ja ta silmad käisid lahti ja kinni.
  • Minu esimene nukk oli brünett, ema ostis ta mulle. Naabrinaine õmbles talle riided, isegi trippidega sukad tegi. Ema tellis tislerilt mööbli ka, riidekapis olid isegi riidepuud.
  • Minu esimene nukk oli vanaema tehtud kaltsunukk. Nuku nägu oli joonistatud ja juukseid tal ei olnud. Seljas oli valge puhvis varrukatega särk ja vanast kleidist tehtud seelik.
  • Minu esimene nukk oli poiss – korstnapühkija. Naabrinaine kinkis selle.

Mängukaaslasteks olid :

  • Olin üksiklaps ja mängisin palju üksinda.
  • Mängukaaslasteks olid oma õed ja vennad. Vahel käisid ka tädilapsed ja naabritüdruk meil mängimas.
  • Meie peres oli viis last – kolm poissi ja kaks tüdrukut. Nemad olidki minu põhilised mängukaaslased.
  • Minul oli päris mitu mängukaaslast, aga ema on rääkinud, et ma mängisin väga palju ka üksinda. Olin ainuke peres.

Lapsepõlv möödus :

  • Kuni sõja alguseni elasime Leningradist 25 kilomeetri kaugusel soomlaste külas. Elasime oma talumajas, mille isa vanaisalt saadud palkidest ehitas.
  • Minu lapsepõlv möödus Türil üürikorteris. Meie pere elas minu lapsepõves Tääksis Rõugu talus.
  • Minu lapsepõlv möödus Peipsi ääres Raatvere külas.
  • Mina veetsin lapsepõlves palju aega vanaemade juures, kus sai heina tehtud, laudas loomadega olla, mere ääres käia.

Mänge ja mänguasju lapsepõlvest:

  • Kangesti meeldis meil katusele ronida ja sealt vaadata, mis ümbruskonnas toimub. Kuna meie piirkonnas metsa ei olnud, siis nägi katuslt kaugele. Meeldis ka ujumas käia ilusate ilmadega. Kuna elasime talus ja tööd oli palju, siis tegime lihtsamaid töid, et vanematele abiks olla.
  • Mul oli üks suur kass, kes oli mulle suure nuku asemel. Teda ma riietasin väikeste laste riietesse. Mängudest mäletan uka-ukat, noolemängu, kümme pulkas, lätsu, keksu jm.
  • Kõik tüdrukud tegid puust loomi – lehmi, sigu, hobuseid lepapuust. Tegime loomadele heina ja söötsime neid. Palju aega kulus keksu mängimisele.
  • Ega me ei mänginudki, aitasime vanematel kodu- ja talutöid teha.
  • Mängisime tänaval, otse sõiduteel. Palju lapsi käis meie maja juurde mängimas. Mängisime peitust, jooksumänge ja pallimänge. Kui pall tänava elektrijuhtmetesse juhtus lendama, jooksid kõik laiali ja hiilisid nurga tagant, et kas võib tagasi tulla mängima. Naabermajas elas nimelt üks kuri mees, kes tuli alati pahandama, kui pall oli juhtmetesse sattunud. Talvel mängisime politseid ja pätte. Poisid olid politseinikud ja tüdrukud olid pätid. Selle mängu ajal sai iga nurgatagune Türil läbi joostud. Talvel sai veel tõukekelkudest rongi tehtud ja mööda sõiduteed alla sõidetud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s