Kanad saunas

Nagu taludes ikka, oli saun ka meie kodus eraldi hoonetest. Ma ei arva, et siis oleks mõeldud tuleohutusele, kuid saunal oli mitu otstarvet -saunas sünnitati, saunas pesti pesu, saun vajas palju vett ja  puid.

Ikka peamine põhjus: saun ehitati mitte kaugele veekogust, meil otse jääkülma allika kaldale. Lihtne oli vett soojendamiseks võtta ja ise ka allikaaugus karastada. Saun oli talumehe tervise turgutamise koht, ei joostud ju igakondivalu pärast tohtri jutule.

Ilusal suvehommikul viis ema lehmi karjamaale, mööda saunast. Jõudes sauna kohale, kostus saunast kanade kaagutamist ja robistamist vastu akent, et välja pääseda.

Kanad saunas! Tema teada pole kuuldud, et keegi oleks kanadele sauna teinud, liiatigi veel meie saunas.

Ema läks, tegi saunaukse lahti, kust hirmunud kanad välja lendasid. Olla olnud neid seal oma neli- viis!

Karjamaalt tagasi tulles näeb ta saksa sõdureid kanu püüdmas. Emal sai hing täis ja hakkas kanapüüdjaid hurjutama, et kuidas ikka nii et, kanad sauna pandud…

Lõpuks sai selgeks, et need kanad olid küla pealt kokku korjatud, võib olla ka ostetud ja meie sauna varjule toodud enne peade maharaiumist.

Miks seda tehti? Põhjus väga lihtne- ühel kõrgel väeosaohvitseril pidi olema sünnipäev ja tellinud alluvate käest kanapraadi.

Sakslaste lemmiktoiduks oli ju kanamunad, kanaliha ja seapekk.

Muidugi läks külas lärm suureks, ikkagi kultuurne rahvas ja nüüd niisugune lugu!

Järgmisel päeval üks meil elavatest saksasõduritest, põllumees Preisimaalt, tuli meie tuppa ja palus ema käest vabandust vääritu teo eest, nagu oleksid need kinnipüütud kanad olnud meie omad ja vaevalt tema neid püüdis. Raha näpu vahel, palju neid oli ei tea, aga meelde on jäänud punased rahatähed. Seega 30 rubla vene rahas. Maksid mõlemad, nii vene kui ka saksa rahad.

Kanade saatus on teadmata.