Sõja-aastad

Juba aastal 1940 mindi metsa, sest kus veel parem koht saigi olla, elati talvgi kuidagi üle kusagil heinaküünis.

1941.aastal algas massiline metsadesse varjumine, kui kuulutati välja mobilisatsioon. Mindi koos perekondadega, kraamikoormatega, pudulojused kaasas. See oli suvel heinaajal, kus kõige kibedam töötegemise aeg.

See oli aeg, kui inimesed kadusid jäljetult, rahvas lõhenes. Kes läks valitsuse tahte kohaselt vene väkke, kes oma veendumuste ajendil metsa, mõttega – ega venelased kaua vastu pea.

Ega pidanudki, augustis olid saksa väed sees.

Kes hoidis kõrvale, nendest meestest said ka saksa valitsuse käsilased – omakaitse mehed, kellede ülesandeks sai kommunistide ja muidu aktiivse ellusuhtumisega eesti inimeste hävitamine. Ei tohi siinjuures ka isikliku viha ajendil tehtud tapatöid unustada. Näitena võin tuua Kulina kooli direktori Kuriksi mõrvamise ainule selle eest, et ta sai kohtus võidu, et jätta kooli tarbeks 6ha maad, mida suurmaaomanik endale tahtis.

Läksid aastad, ka saksa okupatsiooniaastad möödusid. Juba ähvardas uus tragöödia – venelane tuleb tagasi.

Saksa valitsuse lõpus tegutsesid aktiivselt vene partisanid. Eriti aktiivseks muutusid, kui rindejoon jõudis Narva taha. Omakaitselased teostasid pidevaid haaranguid metsades. Sakslane metsa ei läinud, tema kartis partisane nagu tuld.

Võidu said vene väed, algas massiline taganemine. Meie metsad täitusid järjekordselt inimestega. Kes põgenes lahingute eest, kes ei läinud kaasa saksa sõjaväega, ka kõik omakaitselased. Seltskond oli väga kirju. Isegi Sinimägede alt taganedes tuli Roostava metsadesse terve rügement täies varustuses roomikmasinaid meestega.

Peagi sai selgeks, et suured koondised olid NKVD üksustele kergem saak ja mindi laiali, kes kuhu. Eks ikka kodule lähemale. Kõht läks ju tühjaks, keegi pidi toitma. Eks ikka omad! Metsavendi püüti kui metsloomi, nendele peeti jahti. Kes tahtis oma nahka päästa, pisutki veel vabaduses olla, see pidi elama tasa ja targu nagu hiir urus.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s