Punker

Mis on punker? –Ega ei eksi, kui seda nimetada ehitiseks, millel katus ja seinad pidid olema tugevad, et pakkuda kaitset, kui rindejoonel peeti kaevikusõda, kui tulistati miinipildujatest või sadas lennukilt pomme.

Punkreid köeti, et saada sooja, valmistada toitu. Eesti poisid olla Sinimägedes praadinud punkri ahju peal hane, kütteks olnud saksa raha, sest selle pahnaga polnudki muud teha.

Nüüd, kui suured metsavendade koondised lagunesid, tekkisid pisisalgad kodude läheduses. Sinna ehitati endale kuhugi mäekülje sisse vähekäidavasse kohta punker elamiseks. Ikka ootuses, et ega siis lubatav „valge laev“ tulemata jää. Aga teda ikkagi ei tulnudki.

14-aastase poisina ei teadnud ma punkritest ja nende asukohtadest midagi. Nüüd ma olen punkrit näinud seestpoolt. Väljast on ta kavalalt peidetud, võid isegi katusel olla, kui just korstnast leviv suitsu lõhn ei reeda.

Metsavendade punker oli seest vooderdatud lehtpuuokstest tehtud mattidega. Punkriahi oli malmist või saadavatest kividest tehtud ahi. Seletamist väärib ahju korsten. See pidi olema nagu aamen kirikus – lõnksuga, st teatud maa pidi minema maa alt ja kusagil kaugemal välja tulema. Kui avastati, et mehed on sees ja neid sealt välja ei saada, siis pannakse granaat korstnast sisse. Otsese korstna puhul on elanike surm kindel, aga lõnksuga- põlvega korstna puhul seda ei saa juhtuda.

Aastaid elas meie küla saksaaegne omakaitseülem Männik haige jalaga oma punkris Näsu küla lähistel metsas. Ta avastati, hakkas ka vastu, kuid granaat visati punkrisse sirgest korstnast sisse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s