Mälestused elustuvad “MTÜ „Looja” osavõtt Valga rahvusvahelisest Militaarfestivalist aug. 2016″

MTÜ “Looja“ liikmete kooosseisus võtsin osa festivalist ja külastasin militaarmuuseumi.

Võtsin uurida, mis üldse on militarist või militaarne.

Nagu loeme 1937.a. entsüklopeediast on militarism poliitiline vool, mis asetab riigi elu etteotsa relvastatud kodanikkonna ja hoolitseb suurearvulise hästi väljaõpetatud ja varustatud sõjaväe ülalpidamise eest. Samas loeme 1983.a. Võõrsõnastiku seletusest, et militarism on reaktsiooniline relvastuspoliitika.

Militaarfestival rohkete eksponaatidega andiski ülevaate möödunust. Tummal sõjamasinal, relval, kaubalettidel eksponeeritaval on oma lugu. Saab pidada nendega dialoogi oma mõttes, mida üks või teine eksponaat sulle öelda tahaks.

Nooremal põlvkonnal on tunduvalt raskem tumma eksponaadiga mõttes jutule saada, sest peab olema ka taust. Vanemal generatsioonil on see hoopis lihtsam, nad on elanud tormilistel sõjaastail.

Esmalt hakkasid silma Lätikütipolgu sõdurid, saksa sõdurid, kes kandsid vermachti vormi. Samas ka vene sõdurid ja saksa SS mehed oma mustas vormis. Muidugi olid vormiriietesse end pannud ka päris pisikesed, kes vast polgupoja mõõdu vaevalt välja andsid.

Pisikese märkusena võib kõigi vormide kohta öelda – oleks võinud olla rohkem korrastatud väljanägemisega. Anname nendele andeks, sest vaevalt nendest keegi elavat saksa sõdurit näinud ongi. Ka vene vormi tulnuks korrektsemalt kanda. Tean seda oma käest, sest olen vormi kandnud 3,5 aastat.

Muidugi polnud eksponeeritud kõik militaarsed vormid, nagu saksa lennuväe sinine vorm, ST väeosade pruunid või sinakas rohelised.

Müügiplatsidel oli väga palju militaarset suveniirideks osta, kasvõi sõduri kiivrid. Kõige kallimad olid kannatada saanud kas pommi-, mürsukilluga või vintrelva kuuliga.

Väga palju oli vöörihmasid koos pannaldega ja revolvritaskuid. Küsisin ühelt müüjalt, kus siis sisu? Lätlane sai minu peale pahaseks, et ma provotseerisin ja jättis vastuse võlgu. Tundsin huvi ka rihmapannalde vastu, sest neid oli sadades, kuid kõik saksa maaväe omad. Saksa sõjaväel olid pandla saksakeelsed, Veermachtil  „Got mit uns“, SS- vägedel „Meine Ehre ist meine Greue“ Jumal meiega ja Minu kuulsus on minu au.

Militaarfestivali lõpetas väljasõit Väike- Emajõe kallastele, kuhu oli rajatud meie tegevväelaste – kuperjanovlaste poolt kaitsevööndi rajatised kunagised sõjaaegsed. Samas näidati tegevväelaste poolt näidisliikumisi täies varustuses jooksukraavides, kuulipilduja pesades ja varjepunktides.

Hea ülevaate 1944.a. sügise kaitselsahingutest andis muuseumi juhataja. Huvi pakkus maapinnast välja kaevatud vanaraud. Raske oli aimata, mis miski kunagi on olnud. Kohalik vallavanem arvas, et siia võiks rajada kaevanduse, sest rauda on maapind täis. Ühe asja suutsin ara arvata – saksa sõduri saapasääre pussnuga, mis kinnitussaapasääre külge.

Meie MTÜ “Looja“ leidis Valga Militaarmuuseumis püsiva paiga oma suurele mälestuskastide näitusele  „Noor Eesti mees suures sõjas“. See on igati sobiv ja auväärne paik nende vaprate meeste mälestamiseks.