Kulina kui keskus

Iga inimene on osake oma kodupaiga ajaloost. Kõik, kes on seotud Kulinaga, on jätnud killu selle kohakese ajalukku.

Poisid olid pärit kodutaludest. Nende vanemad pidasid talu. Töö maal oli elu ja elu maal oli töö.

Kulina oma asukohaga oli keskuseks, nüüd öeldakse – tõmbekeskus. Ei olnud vist päevagi, kui keegi külaperest poleks külastanud Kulina keskust, kes poodi, kes sepale, kes meiereisse. Meiereis käidi põhiliselt külakorda või teatud talude gruppidena. Toodi ju piima kokku kaugelt -4-5-6 km kauguselt.

Mis see oli, mis tõmbas Kulinale? Oli juba juttu meiereist, piimatööstusest. Piima toodi kokku palju ümberkaudsetest küladest: Uus-Arust, Vana-Arust, Lähtselt, Kulinalt, Ristikülast, Voorelt, Näsust, Võhult, Küti asulast, siis veel Kulina-Pukalt, Kannastiku külast. Mainitud külad olid kõik elujõulised, olgugi, et sõda oli üle käinud. Peeti talu, kasvatati loomi, kasvasid lapsed. Meierei juhatajaks oli Lukus Jaan, kes oli ka võimeister, hiljem tuli juustumeistriks Puust. Toodanguks oli või, mida iga talumees võis oma piima vastu vahetada, samuti juustu. Ümbertöötatud piima nagu võipesuvesi -lõss anti tagasi tasuta, kes tahtis.

Kulinal oli kaks kauplust, üks ühel pool teed, teine teisel pool teed. Üks kuulus Raudkivile, teine Liimile. Poed varustasid maainimest kõige vajalikuga, alustades toidukraamist -suhkur, vorstid, ka leib, sai, kui talus oli kiire ja ise ei küpsetatud. Samuti kõik majapidamises vajaminev -hoburakmed, koormaköied, loomade köietusketid jne. Läksid poodi, ostsid heamaitselist vorsti, saia ja ühed korralikud töösaapad.

Kulinal oli ka kaks kingseppa – Lemburi Sass ja Soodla Kaarel. Nad oskasid ka uusi jalatseid teha. Oli ka kaks seppa – Jänese Juhan ja Sepa Jaan, kes rautasid hobuseid, regesid, vankreid, valmistasid tööriistu.

Juuksurit ei olnud, aga seda tööd oskasid paljud ja abistasid üksteist. Ka õmblejaid ametlikult polnud, aga kodus tegid pisi-tasa seda tööd Kase Liine, Väinmaa Mann, kes oli rohkem üliriiete rätsep. Oli veel Rakvere mees Lossi, kes käis maal tööd tegemas, tema oli põhiliselt nahatöö mees.

Üheks suuremaks tööandjaks oli kohalik ettevõtja Siil. Alul Richard, pärast tema mõrvamist sai peremeheks vend Leo, kes oli Kulina-Pukal talupidaja. Siili veskis oli saeveski kõige sinna juurde kuuluvaga, lihtjahuveski tangu ja kruubi valmistamisega ja püüliveski, mis valmistas nii saia kui ka sepikujahu, samuti mannat.
Esialgu töötas lihtjahuveski vee jõul, mis käivitas turbiini, vedas elektrigeneraatorit ja andis ka alevikule voolu.

Kulinal ei olnud rahvamaja, aga seal oli kool – Kulina 7-Klassiline kool (hiljem 8-kl). Kool oligi ka kultuuriasutus, sest seal töötasid laulukoor, rahvatantsu – ja näitering. Peamine oli ikka õppimine väga tuntud pedagoogide (Peterson, Vaigur, Allik) käe all. Siit sirgusid tublid inimesed.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s