Kooliaegne mälestus Kulinalt

Koolil oli oma seinaleht ja sealt võis lugeda:

„Suss on suur ja Mamm on väike,
nende vahel mürtsub äike“
L.Kala

Ma isegi ei mäleta, et me „Sussiga”, oma pinginaabri Söendu Hugoga, väga tülis oleksime olnud, aga eks vahel nääklemist tuli ikka ette. Muidu olime ju head sõbrad.
Tema elas Võhu – Nõmmel, ema oli metsavaht, isa Siberis surnud.
Suviti käisime Voore jõel vähki püüdmas. Ööbisime heinaküünis, kui selleks mahti oligi, sest vähisaak oli hea, sai pidevalt nattasid kontrollimas käidud.
Kord juhtus ka väike õnnetus. Samal jõel käisid vähil ka Kantküla poisid, hoopis teiselt poolt.
Seekord hakkas vihma sadama. Tegime tule soojendamiseks mahajäetud heinaküüni, aga see sinder süttis põlema.
Mina olin oma kasvult Hugost väiksem, aga muidu tugev poiss. Kuna minu perekonnanimi oli Maasik, sealt ma selle nime „Mamm“ saingi. Ehk oli see kooliõe Leida poolt ristitud.
Kui Kulina koolile lisandus 7. klass, siis polnud kool selleks valmis. Kuus klassi mahtusid liitklassidega olemasolevatesse ruumidesse ära. Meie 7. klass sai õpperuumiks lavaruumi, mis eraldati lükandustega suurest saalist. Kui oli koolis suurem pidu ja vaja läks lava, siis lükati meie koolipingid kõrvale.
Meil polnud traditsioonilisi koolipinke kaldu töölaua, jala – ja seljatoega. Olid lihtsad kahekohalised lauad, avatud sahtlitega, kuhu sai panna raamatud. Koolikott rippus lauajala küljes, kui selleks osati paigaldada nagi või konks. Aga tindipoti auk oli olemas, pastakast ei osatud undki näha, isegi mitte täitesulepead, mis oli mõnele lapsele sõjaväelaste poolt kätte sattunud. Lihtsalt ei lubatud, sest rikub käekirja.
Istepingiks oli saksa sõjaväe poolt maha jäetud, Saksamaal valmistatud pingid, mis olid kokku liimitud ja vahel isegi tunni ajal ära lagunesid. Aga need pingid libisesid põrandal hästi.
Seda libisemist Hugo ära kasutaski. Tema istus seina pool akna all reas. Kui ta tahtis mind kiusata, siis pani ta selja vastu seina ja lükkas mind lihtsalt pingirea vahekäiku.
Need trallitamised toimusid ikka pisut enne tunni algust või suurel vahetunnil, mil sai ka oma võileiba nositud. Hugo ei olnud kogu aeg internaadis, ta käis jala Võhu-Nõmmelt.

Aasta oli 1947/48.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s