Kool

Ma ei tea, kelle soov see oli, et mind 6-aastaselt kooli panna. Tänapäeva mõistes loomulik, sest sügisel olin ju kuuene, uuel aastal sain seitsmeseks.
Vanaisa oli tulnud minuga koolimajja, et mind tollasele koolijuhatajale näidata. Miks mind oli vaja näidata, kas tõesti olin nõnda nigela olemisega? Aga kokku saadi koolimaja ees KURIKSIGA.
Oma teada olin tugev poiss. Olgugi, et pisut lühikest kasvu. Kartulimuti (millega kartuleid mullati) kured – adra käepidemed olid parasjagu õlgadeni. Aga ader oli hästi välja reguleeritud ja minul tuli teda ainult püsti hoida. Kui ette sattus kivi, siis viis see ka minutasakaalust välja. Ega sellest polnud midagi. Meie vana hobune oli harjunud lastega, rahulik ja kui koormus kadus, jäi ka hobune – nimeks Miira- seisma. Tirisin adra uuesti õigesse asendisse ja kartulimuldamine läks edasi.

Kulina algkool oli paik, kus käis vilgas isetegevus. Isegi keelpilliorkester oli olemas, laulukoor, näitering, millest ei võtnud osa ainult õpilased, vaid ka ümberkaudsete külade lapsevanemad ja noored.
Põhiline tegija oli juhataja KURIKS, juba pedagoogilise haridusega, õpetaja VAIGUR, õpeetaja KRÜGER.
Aga ikkagi, kust sai Kulina algkool alguse ja ka tollase kena maja? Kooli lugu sai alguse 1870.aasta Näsu küla vallakoolist. Kooli juhatajaks oli JUHAN KALA.“vana kala“ nagu lapsed ja ümbruskond teda hüüdis. Ta oli autodidakt.
Muidugi tolleaegne kooliskäimine polnud kohustuslik, aga ikkagi – ka maale vajati algharidusega inimesi ja oli neidki, kes läksid edasi õppima. Nõnda käidigi koolis, kuidas kellelgi seda jõukust ja võimalust oli, et lugemis- ja rehkendamisoskust hankida.
Ajapikku muutusid kooliruumid Näsus koolitööks kõlbmatuteks. Seda tajus tollane Küti mõisaproua CARMEN STACELBERG ja avas Küti mõisas erakooli. Kool alustas tööd 10.okt. 1919, õpetajaks sai LILLY KRÜGER.
1925.aastal kehtestas tollane Eesti valitsus sundusliku koolikohustuse alates kaheksandast eluaastast. Järsult tõusis koolide järele vajadus. Nõnda oligi, Küti mõisakool jäi kitsaks, lapsed ei mahtunud ära ja 1926. aastal toodi kool üle Küti mõisa härrastemajja Kulinale, nimetusega Kulina Algkool.
Kooli juhatajaks sai õpetajakutsega HANS KURIKS ja teiseksõpetajaks juba mainitud LILLY KRÜGER.

Vanaisa käekõrval oli muidugi kindlustunne olemas, aga kartus kooli vastu oli suur, liiatigi veel säärases uhkes majas. Eks ka minu kodumaja oli mõisate stiilis ehitis, ka palkonil värvilised klaasid, küll ainult üks, koolimajal neid aga kaks ja hästi suured.
Järelikult olin ise pisike seepärast tundus kõik hästi suurena. Õpetaja KURIKS vaatas mind, ta lausus nõnda, mis ei lähe eluilmas meelest: “Las olla veel aasta kodus“. Ju ta oli hea südamega ja hea õpetaja. See oli aastal 1939.
Järgmisel sügisel, kui kooli läksin, oli juba 1040.a. Sügis. Peagi algasid kurvad ajaloolised sündmused.1941.a. Suvel koolijuhataja KURIKS mõrvati isikliku vihavaenu tõttu. Koolijuhatajaks sai Muuga Algkooli õpetaja OLGA PETERSON.
Peterson ja Krüger olid vanad tuttavad Muuga kooli päevilt. Pealegi oli Krügeri isal minu sünnikodu lähedal jõele ehitatud vee jõul töötav jahuveski. Noored õpetajad käisid sageli meil, sest isa vend Arnold õppis tollel ajal metsavahiks ja ega isa- emagi vanad polnud.

Varasemast on meeles, et olin kusagil 2,5 või isegi kolmene. Kord olid jällegi noored õpsid meil külas ja nagu ikka käis õpetaja ameti juurde lapsega suhtlemine. Küllap olid lelled need, kes olid mulle õpetanud, kuidas karu kella teeb! Nii kästigi mul näidata, kuidas karu kella poiss teeb! Aga sellest hiljem.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s