Koolivend Hugo

Suss on suur ja Mamm on väike,

nende vahel mürtsub äike! L.Kala

Hugo! Nõndaks siis oligi-mina olin Mamm ja Hugo oli Suss! Kas just äike mürtsus, aga eks seda poiste nattimist tuli ikka ette.

Meie Hugoga olime klassivennad ja samas pinginaabrid. Kui Kulina 6-klassilisele liideti 7. klass, polnud klassil oma ruumi. Paigutati see nn lavaruumi, mis oli ühine saaliga, eraldatud lükandustega.

Koolipidude ja valimisaegsete üritustega vajati lava esinemisteks.Siis ehitati meie klassiruumi lava. Ehitamine käis ruttu. Olid valmis lava aluspukid ja pealisplatted. Lava ehitasid ikka 7.klassi poisid.

Lava lammutati ruttu, aga teatud pikemate pidustuste ajal jäeti lava pikemaks paigale. Siis pidime oma koolipinkidega olema lava peal.

Klassis oli kaks pingirida. Meie Hugoga olime välisseinapoolses reas. Huga seina pool ja mina vahekäigu pool. Nüüd,kui Sussil tuli soov mind-Mammu kiusata, siis ta lihtsalt pani selja vastu seina ja lükkas mind koos pingiga virrdi  vahekäiku. Seal vahekäigus sai tunni ajalgi seistud, kui tundi segati. Meil olid lihtsad kahekohalised lauad, avatud ülestõstetavate platedega lauad sahtlitega, kuhu sai raamatud panna. Koolikott  rippus lauajala küljes nagis. Laual oli tindipoti jaoks auk. Pastakast ei osatud undki näha. Mõnel lapsel oli täitesulepea, kuid kirjutada ei lubatud – rikub käekirja.

Kaugemal elavad lapsed olid talvel internaadis. Kooli toodi hobusega, eriti kui oli toidukraami toomise kord, vastavalt koolikoka Linda Tõldsepa koostatud menüüle.

Sageli jäädi pisut hiljaks ja meie klassi aknast oli hästi näha, kuidas lapsed esmaspäeviti saabusid. Alati, kui klassiõde Leidat kooli toodi, siis korjati peale Näsu küla lapsed, kui ka teisi, kes vähegi reele mahtusid. Sai isegi nalja visatud: “Näe, kalakoorem tuleb!“

Hugo tuli Võhu-Nõmmelt ja sageli oli lastekoorem tee otsast mööda läinud, siis tuli Hugol tulla jalgsi oma 7-8 kilomeetrit ja hiljaks jääda. Hugol oli külmaga peas karbus suurte kõrvadega, mis õõtsusid käimise rütmis ja soe hingeõhk tekitas aurupilve. Klassiõed- vennad, sageli ka tundi andev õpetaja vaatasid seda vaatepilti -õues oli sageli 20 kraadi külma.

Selles suhtes oli meie klass pahas kohas, sest sealt pidid läbi käima nii 1-2 kl. lapsed kui ka 3.-4.klass, need,kes hiljaks jäid. Kõige tüütumad olid need õpetajad, kes läksid 5.-6.kl tunde andma. Kui tuldi koos meie klassi õpetajaga, siis sai ühe korra püstitõusmisega, aga muidu pidime alati tõusma.

Vaatamata poiste koerustükkidele saime Hugoga hästi läbi. Tantsisime rahvatantsus. Meie rühm oli Rakvere rajoonis esimene, mis näitas juba taset. Et tulemas oli koolinoorte spartakiaad, siis tõele au andes tegi Leeni Vaigur nii tugevat tööd meiega, et tantsisime endid 1947.a. spartakiaadil Draamateatri lavale ja see tähendas juba I kohta.

Meie rühmas olid järgmised paarid: Kala Leida- Söendu Hugo, Põldmäe Evi – Maasik Erich, Jüe Juta – Kuuse Elmur, Lugus Helje- Lossi Ralf.

Suviti käisin sageli Võhu-Nõmmel Hugo pool külas. Voore jõel sai vähki püütud. Ööbimine heinaküünis ja rohutirtsude siristamine, öökulli huiked olid kui muusikaline teraapia. Kas me oskasimegi seda romantikat tol ajal nautida? Vaevalt küll. Aga armas on vanul päevil meenutada. Vähki sai palju, alati sai vähikott täis.

Hilisemal ajal Hugo töötas Põlula kalakasvatuses. Käisin ka mina neid lõhelisi imetlemas. Kord tahtsin ühte suursugust pisut sügada, oli ta ju nii armas! Aga see oli minu tahtmine. Silla laudade all olev forell aga arvas teisiti. Kui sõrme vette pistsin, oli see ka kalal suus!

Hugo oli oma  metsaalased teadmised omandanud oma kodust Võhu-Nõmmel ja oli paljuski seotud metsandusega.

Hugol oli väga suur sõpruskond, kes siin või seal metsavaht, kes metsatehnik. Pealegi tundis Hugo tolleaegset metsatehnikat, mootorsaagi „Druzba“ jm

Hugo oli konsuldandiks ja nõuandjaks, abiliseks, kui hakkasin omale suvemaja Laulasmaale ehitama. Hugo aitas oma  metsameestest sõpradega palkide lõikamisel Simuna metskonnas.

Hugo oli hea, südamlik sõber. Minu poolt pidi alati olema metsalõikamisel kaasas suur kotitäis „pardijala vett“. Nõnda kutsuti Haljala õlut.

Kõigile on antud aeg olla, aeg elamiseks. Kahjuks sai sõbra Hugo ae otsa enne mind!